| Tee on käimiseks! (Aare Tamm) |
Tee on käimiseks!Aare Tamm Jh 14,6: "Jeesus ütles talle: «Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu..." Kord mandrimees olnud Hiiumaal käimas ja küsinud hiidlaselt: "Kuhu see tee ka viib?" – "Äi ta vii kuskisse." "Kuidas ei vii? Iga tee viib kuhugi välja." – "Äi tee vii! Ikka ise peab minema." Selles naljaloos on selle Pühakirja sõna võti. Või kui soovite, siis kogu selle Jeesuse öeldud sõnumi arusaamise võti. Võti, mis väga paljudel usklikel on ära kadunud. Räägin seda selleks, et me kõik selle võtme üles leiaksime, kasutaksime ja jõuaksime ka eesmärgile. Jeesus ütles Toomasele: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu…" See on meile koos Toomasega selgemast selgem – Ilma Jeesuse Kristuseta ei saa keegi õndsaks ega päri ka Jumala riiki ega igavest elu. Just selle pärast on inimesed pöördunud Jeesuse poole ja palunud Teda: palun anna mulle minu patud andeks, ma tahan saada Jumala lapseks. Ja sellega kaasneb tõotus - patud antakse andeks ja inimesest saab Jumala laps. Jeesuse pildikeelt kasutades võime väita – ME OLEME ASTUNUD TEELE. Mis te arvate, kas nüüd ongi taevariik käes? EI OLE! Mitte ükski inimene, kes astub Ridalas Haapsalu tee peale, ei ole veel Haapsalus. Siit veel 8 kilomeetrit astumist, enne kui jõuame Haapsallu välja. Täpselt samuti on inimesega, kes võtab Jeesuse oma ellu vastu – ta ei ole sellega veel taevariigis. Ainuke hea asi, mis selle akti juures on, on see, ET INIMENE ON ASTUNUD ÕIGELE TEELE. Kui näiteks inimene on valel teel, siis ei jõua ta kuidagi Haapsallu. Kui ta on Tallinn-Tartu tee peal, siis sellel ei saa kuidagi Haapsallu.Vanasti öeldi, et kõik teed viivad Rooma. Viisid ka, sest kõik Rooma riigi teede ehitamist alustati Roomast ja teistpidi tulles tõid nad Rooma tagasi. Ühelgi maailma teel käies ei saa keegi Jumala riiki. Ainult Jeesus on see TEE, mis juhib meid Jumala juurde. Taevariiki. Igavesse ellu. Aga edasi sellel teel peab iga inimene ise minema! Muidu ta eesmärgile ei jõua. Tee ei vii meid kuhugi. Ise tuleb oma jalakesi liigutada. Rühkida edasi külmas ja kuumas, libedaga ja vastutuulega. Jumal küll aitab ja toetab, kaitseb ning julgustab, aga edasi peab ise minema. See on tähtis vaimulik tõde, mida tahan meile täna uuesti meelde tuletada. MIS MOODI SEE VÄLJA NÄEB? Kui inimene tuleb Jeesuse juurde ja saab päästetud, siis kogeb ta üsna pea kiusatusi, igat sorti kannatusi ja teinekord ka pilget ja halvakspanu. Seda kõike lubas Jeesus kohe alguses oma järelkäijatele. Ta ütles: "Tõesti, tõesti ma ütlen teile: ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!" (Jh 13,16). Nii nagu Kristusel olid kannatused, tuleb ka meil nendega arvestada. Teekäimine Kristusega ei ole kerge. Jeesus ütles Mäejutluses:"Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad." (Mt 7, 13-14) Nii kerge on loobuda ja minna laiale teele. Kõik kiidavad ja austavad sind. Ütlevad – vaat see on üks mõistlik inimene, käib heal teel, on edukas ja kõik austavad teda. Nii tunnistavad inimesed, aga Jeesus ütleb lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse! Kõik on kinni selles – kuhu me tahame välja jõuda. Kui Taevasse – siis sinna viib ainult üks tee Kristus! Ja sellel teel tuleb pidevalt edasi liikuda, kuni jõuame eesmärgile. Kuidas Kristus ise ütles? Et jalutage vaikselt sellel siledal teel? Ja küll te siis eesmärgile jõuate… EI ! Ta ütles: "Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!" (Lk 13,24) Kristuse teel käimine on võitluse tee. Kitsas tee. Okkaline tee, kuid ometi ainus, mis viib ellu. Muud ei ole ega tule. KÄIGEM SELLEL TEEL! Igal päeval edasi. Igal päeval täiuslikumaks. Johannes kirjutab: "Tema ilmudes oleme Tema sarnased…" (1.Jh 3,2). Kas siin on keegi, kes võib juba täna lüüa omale vastu rinda ja öelda: MINA OLEN KRISTUSE SARNANE! Vähemalt minul on küll veel selles osas hulka teed käia. Ma ei saa sellega rahul olla, mis ma täna olen ja ma ei ole siin üksi. Apostel Paulus tunnistas sama, öeldes:Mitte et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Kes meist on täiuslikud mõtelgem just samal viisil, ent kui te mõtlete midagi teisiti, küll Jumal ilmutab teile ka selle. (Fl 3,12-15). ÄRGE SEISKE USUS PAIGAL, NII EI JÕUA KUSAGILE VÄLJA. Taeva küll mitte. Enesega rahulolemine on usu surm. Edasi-püüdmine viib sihile. Õed ja vennad – lähme edasi Kristuse teel! Lõpetan ühe vana rabi küsimusega: Kui sa ei ole homme parem kui täna, siis miks sulle homset üldse tarvis peaks olema? Mõtle selle üle. Aamen. |
