Mäevalla palvela

Mäevalla palvelas koguneb üks osa Ridala kogudusest.  Jumalateenistus ja pühapäevakool toimub pühapäeviti kl 10.

Kogudust teenivad diakonid Matis ja Piret Metsala. 

Jälgi Mäevalla palvela Facebooki lehekülge

1903. aastal hakkas piirkonnas palvekoosolekuid pidama Hans Krabi ning algas ärkamine. Esialgu toimis kogudus Tallinna II baptistikoguduse osakonnana ning abiliseks oli kuni 1909. aastani Hansu vend Mihkel Krabi. 27. jaanuaril 1909. aastal asutati iseseisev kogudus ja selle juhiks sai Mihkel Krabi (1908–1918). Alguses koguneti taludes, kuid 1908–1909 ehitati Tõnismihkli krundile palvela, mis hävis I maailmasõja ajal 17. septembril 1917. Uus palvela ehitati Jaan Kaasiku kingitud krundile ja avati 24. detsembril 1933. Alates 1918. aastast oli koguduse juht August Krabi (1918–1944). Uues palvelas käis palju rahvast koos kuni 1944. aastani. Kui tulid raskused, siis paljud põgenesid Eestist ja mõni jäi kogudusest eemale. Septembris 1944 viis August Krabi oma Saksa poolel sõdinud poja pere Rootsi varju, lootes kevadel naasta, aga tegelikult ei tulnud nad enam kunagi tagasi. 

Mäevalla palvela on ka tuntud selle poolest, et Eesti ajaloo tuultes pidas 22. septembril 1944 palvela tagakambris viimase nõupidamise Otto Tiefi valitsus, koos peredega oodati Rootsist tulevat laeva, aga seda ei tulnud. Kuskil ei olnud magada, terve palvela põrand oli põgenemisele lootvat rahvast täis. Inimesed tõid põgenikele leiba ja piima ning hanksid neile heinu külje alla.

1945. aastal võttis koguduse juhtimise üle Johannes Kausi (1945–1980) ning kogudus hakkas jälle kasvama. 

Koguduse pastorina on teeninud Ingmar Kurg, Toomas Vallimäe, Ville Jakobson, Peeter Padu.